Kommenteeri

1x11 küsimust - Rein Taaramäe

Järgmiseks intervjueeritavaks on Rein Taaramäe, hüüdnimega Vader, 2015. a. CX EMV teise koha omanik. 

1. Palun tutvusta ennast mõne lausega meie lugejatele, kust sa tuled ja millega sa tegeled. 

Sündisin Tartus, lapsepõlv möödus Vihtras-Vändras. Alates 15. eluaastast elasin Otepääl, kuna paremate treeningtingimuste tõttu läksin spordikooli. Mõned aastad hiljem, 18-aastaselt kolisin Prantsumaale ja hiljem Monacosse.

2. Kui kaua oled Sa rattasõiduga seotud olnud?

Alates 1998. sügisest. Esialgu pakkus sõit rohkem rahulolu ja naudingut, 17-aastaselt tekkis aga kindel eesmärk elukutseliseks saada.

3. Mis või kes tõi Sind spordi juurde ja millal see juhtus?

Peasüüdlane selles oli Vändra Viko klubi asutaja ja treener, megamaster Erich Perner. Ilma tema entusiasmita poleks nii väikeses külas nagu Vändra rattasporti tekkinud, olen talle ülitänulik. Kindlasti poleks aga Erichi püüdlused lastele oma meelisspordiala õpetada olnud võimalik ilma Vändra kui koha kaasatulemiseta st. alev, vald ja kohalikud ettevõtted, lapsevanemad ja entusiastid olid ja on siiamaani Vändra rattaspordi alustaladeks, olen siiralt tänulik!

Täpsemalt viis mind konkreetse alani juhus, et Vändras korraldati esimest Vändra Rattarallit ja mina tolgendasin 11-aastase külapoisina niisama ürituse kõrval. Seal sain tuttavaks Erichuga ja kiirelt tuli kutse tulla treeningutele. See vallandas doominoefekti sest loetud päevad hiljem tuli trenni nii vend Reimo kui minu klassikaaslased, kokku mingi 15 poissi, nende seas ka Tanel Kangert ja Silver Schultz. Nüüd kui Erich on läinud pensionile, veab Vändra rattasporti minu vend Reimo.

4. Kas Sa mäletad oma esimest rattakrossi võistlust ja selle kulgu ning tulemust?

Päris esimest krossi ei mäleta, kuid on meeles, et 1999. a. võitsin cyclokrossi etapi Vändras, M12 vanuses. See oli minu esimene sügiskrossi etapp ja sel võistlusel jäi teiseks vist Kangert. 

5. Mis on kõige hullumeelsem asi, mida Sa oled rattakrossi võistlusel näinud, kodu- või välismaal?

Hullumeelsust sellel alal pole Eestis veel näinud. Meil on ses suhtes palju areneda, st. minu jaoks hullumeelsus oleks see, kui korraldaja ehitaks ringi, mis on vaatemänguline ja kus oleks mõni tõeliselt vinge takistus, ntx mudaaugud, mis on põlvini pori täis ja mis oleksid 50m pikad. Samas, aastal 2014 oli Tähtvere pargis rada, mida ehitasin ka ise ja ma pole elus krossi nii mõnuga jälginud, sest kogu paari kilomeetri pikkune rada oli pealtvaatajale jälgitav ja nähtav ühe koha pealt. Krossid stiilis start käib ja sõitjad kaovad metsa ja näha neid pole terve ringi vältel on igavad.

Kõige huvitavam kross, kus ise olen osalenud, oli eelmise aasta JõuluKross CX Tartus, rada oli megalt porine ja see tegi asja lahedaks. Oli juba tunne, et sõidaks nagu maailma tasemel MK rajal.

6. Mis on kõige piinlikum asi, mis on Sinuga võistlusel juhtunud?

Piinlikkust ei saa ma cyclo sõitudel mitte kuidagi tunda, sest kui sõitudel osalen, siis teen seda vaid naudingu eesmärkidel, kukkumised ja puterdamised tehnilistel kohtadel annavad ainult asjale nauditavust juurde. Kui piinlikkust tunda, siis pigem nende sõitude puhul, kus olen nö. lolliks läinud ja teistelt kohe mitme minutiga eest ära pannud. Selline sõiduviis on igav ja kui ma nii teinud olen, siis olen ka end kirunud hiljem, et see pole ju nauding kui sa tund aega paned, hing paelaga kaelas, nii et jalad valusad all ja pilt ees must. Selliseid sõite, kus ma nö. elu-surma piiril punnima pean, on mul aastas pea 100, seega MTB ja CX sõitudel üritan mugavustsooni leida ja see on mulle parimaks puhkuseks, trenniks ja motivaatoriks järgmisteks suuremateks startideks.

7. Kas Sul on oma lemmikrada, millel võistelda ja/või kaasa elada?

Rajad on ju alati erinevad aga mulle meeldib jälgida M12/M14/M16 sõite, sest nende jaoks on CX sari oluline ja nad on stardi eel väga keskendunud ja närvis. Sõite kõrvalt jälgides näeb ikka palju draamat, sest väikestele on need sõidud sama olulised kui mulle ntx Giro d Italia mägietapid. 

8. Millised ratturid on Sulle olnud suurimaks eeskujuks?

Ma vaatan kõrvalt Eesti tipp MTB mehi nagu Austa, Massa, Schultz, Suur, Tarvis jne. Nad on tegelikult tavakodanikud, kes punnivad minuga võrdselt maastiku peal ja ma imetlen seda, et nad on tavalised inimesed, pereisad, kes selle kannatamise, veremaitse eest suus, kukkumiste, põrumiste kui ka võitude eest palka ei saa, nad teevad seda puhtast entusjasmist ja armastusest spordiala vastu.

Kes ei kohku ära minuga koos starti tulemast, vot need on minu iidolid! 

9. Mis on meeldejäävaim asi eelmisest hooajast?

2016. aasta Giro 20. etapp ja kui tippis täppis ma suutsin end vormi ajada. Töö just Giro viimaseks nädalaks hakkas juba eelmise aasta novembris.

10. Mida ootad uuelt hooajalt?

Tulemust, milleni ma veel küündinud pole ehk siis miskit uut. 

11. Lõpetuseks, kolm soovitust alustavale rattakrossifännile – mida teha trennis ja millisesse varustusse investeerida?

CX jaoks pole vaja palju investeerida, korraliku pilli saab juba 700-800 euro eest. Trennides soovitan harjutada just tehnilist poolt, kuid enamasti peaks treeninguid jätkama nagu maanteel, mahu baasil ja tsoonis. Kui sõita 1-2 cyclo või MTB sõitu nädalas, siis lisaintensiivsust pole vaja.

Ise noorena surin hooaja lõpus alati ära, esiteks muutusid trennid intensiivsemaks ja iga nädal oli kaks krossi, mis olid kah täiega andmised aga see tapab. Muidugi on noortel ka lisastress tänu koolile. Aga kindlasti, kui vähegi võimalik, siis soovitan teha paar trenni nädalas CX rattaga. Kombineerige nats kruusa ja metsateid ja mõned ringid tehnilisel krossirajal ja harjutage starte. Kindlasti tehke ka nädalas üks pikem ots maanteel (ntx teisipäeval), nii jääbki järgi 2 võistluspäeva ja kaks puhkepäeva, üks esmaspäeval ja teine reedel. Kuna noored on niigi aktiivsed ja kool nõuab oma, siis reedel enne võistlust on parim teha puhkepäev, et nädalavahetusel särtsu oleks. 

Lisa kommentaar

Email again: