Kommenteeri

1x11 küsimust - Sigvard Kukk

Meie esimeseks intervjueeritavaks on Sigvard Kukk, omade hulgas tuntud ka kui Kana.

1. Palun tutvusta ennast mõne lausega meie lugejatele, kust sa tuled ja millega sa tegeled.

Olen Sigvard Kukk, töötan rattavarustust ja jalgrattaid müüvas firmas Spordipartner.

2. Kui kaua oled Sa rattasõiduga seotud olnud?

Rattaspordiga olen tegelenud alates 1983. aastast. Esimene treener oli Ado Hein, krossi oskusi lihvis hiljem Juhan Loonet. Olen rattaspordiga seotud tänase päevani, tänu oma töökohale.

3. Mis või kes tõi Sind spordi juurde ja millal see juhtus?

Sel ajal polnudki peale spordi väga palju muid vaba aja veetmise võimalusi. Mind viis rattatrenni sõber Kert Müller. Kuna mulle meeldis väga rattaid remontida, siis palusin tal trennist tuua vanu katkisi osi, et saaks need korda teha ja endale Turisti raamile ka võiduka ehitada. Päris kiiresti tüdines ta nende katkiste osade tassimisest ja kutsus mind ka trenni. Ütles, et tule trenni, saad endale ratta ehitada. Alguses ma pigem käisingi sellepärast trennis, et sain ratast putitada. Alates sellest hetkest, kui sain sügisel ühe krossihooaja kaasa teha, hakkasin ma ka juba tulemuse pärast trennis käima.

4. Kas Sa mäletad oma esimest CX võistlust ja selle kulgu ning tulemust?

Esimene kross võis olla Elvas, kui ma olin 11-aastane ehk tol ajal D-klass. Olin teine ja kui mälu ei peta, siis Marek Vallimäe võitis ja Andrus Aug oli kolmas. Mäletan seda, et rada oli märg ja kuna olid ühed riided, siis mõtlesin viimasel ringil kas riided kuivavad ikka järgmiseks päevaks ära või mitte.

5. Mis on kõige hullumeelsem asi, mida Sa oled CX võistlusel näinud, kodu- või välismaal?

Mõned sellid proovisid Tehvandil EMV raja päev enne võistlust läbi sõita, pidurid trossidest lahti ühendatuna. See oli tõestuseks, et ei pidurdanud. Välismaalt on meeles ehk see, et osad ratturid on nii osavad liivasoones sõtmises, juba soones sõites rattalt maha tulemine ja uuesti soones rattale hüppamine ei valmista neile mingit probleemi.
Teine üllatav asi, mis meelde tuleb, on Belgia fännid .See on tōesti nagu karneval. Oma iidolite toetamiseks nähakse kōvasti vaeva kostüümide meisterdamisega ja jalanōud, mida tavaliselt näha vöib, on kummisaapad.

6. Mis on kõige piinlikum asi, mis on Sinuga võistlusel juhtunud?

Kui silmas pidada krossivõistlusi, siis ükskord unustasin valged sokid koju (see oli sel ajal reegel ratturite vormis) ja pidin sõitma villaste lotendavate sokkidega, mis mul kaasas olid juhuks, et peale sõitu jalga panna kui külm on.
Teine moment oli novembris Otepääl, EMV krossis, kui meie sõidu ajal oli miinus 5 kraadi ja ma olin stardis suurte paksude ehituskinnastega, millel oli present peal. Neid ma kasutasin soojenduseks, õnneks ma nendega sōitma ei läinud, sest stardis tuletati mulle meelde, et Kana, vōta need kindad küll sōiduks ära.

7. Kas Sul on oma lemmikrada, millel võistelda ja/või kaasa elada?

Superprestige rajad on kõik omamoodi huvitavad. MM radadest meeldib Tabor. Eestis oli eelmisel aastal huvitav rada Tartus, EMV rada Tallinnas oli jällegi raskem. Mul päris oma lemmikrada pole, alati oleneb ka sellest kui hea päev on, et rajaga kokkuleppele saad. 

8. Millised ratturid on Sulle olnud suurimaks eeskujuks?

Noorena olid eeskujudeks kindlasti Riho Suun ja Toomas Kirsipu, nagu paljudel minu aja ratturitel. Hilisemast ajast, kui ma rohkem MTB sõite sõitsin, siis olid Thomas Frischnecht ja Jose Antonio Hermida need mehed, kelle tegemistele väga kaasa elasin. Hiljem lisandus sinna Sven Nys, suur Belgia CX iidol.

9. Mis on meeldejäävaim asi eelmisest hooajast?

Mul on väga hea meel, et ma jõudsin ära oodata aja, millal saab jälle sõita Eesti meistrivõistlustel rattakrossis. Eriti emotsioonikas oli eelmine aasta kihutada Tartus, linnas sees, CX vōistlusel. Nii see peakski olema, et rattakrossi rahvale lähemale tuua!

10. Mida ootad uuelt hooajalt?

Ootan, et rohkem igas vanuses rattureid tahaks ka ennast CX rajal proovile panna. Eesti kliimas ja maastikul on see ala, millel võiks olla perspektiivi ka suuremas plaanis.

11. Lõpetuseks, kolm soovitust alustavale rattakrossifännile – mida teha trennis ja millisesse varustusse investeerida?

Kui tegemist on harrastussportlasega, siis kindlasti võiks ratas olla ketaspiduritega. Noortel võiks olla nn. cantilever pidurid, selleks, et sõita esimesed hooajad ühe rattaga nii maanteel kui ka krossi. Oluline on kõigepealt arendada tehnilisi oskusi, kuidas rattalt maha ja peale saab, kuidas 180 kraadi kurve libedaga võtta jne.
Kui oskused paranevad, siis läheb juba iseenesest lõbusamaks ka olemasoleva treenitusega sõites.

Lisa kommentaar

Email again: